Halloween tekitab lastes elevust ja sütitab neid end loominguliselt väljendama. Täiskasvanud peavad halloweeni tihti aga pigem võõraks kommertspühaks, mis kommipommimise saatel kaaperdab mardi- ja kadripäeva koha. Järgneb minu kui kunstiterapeudi vaade ja mõtisklus. Teksti lõpust leiab mõned ideed, mida koos perena ühiselt ette võtta halloweenil, lähtuvalt laste vanusest.
Virmalised teraapiatoas
Sügishämarus aitab teraapiatoas (ja miks mitte ka õues) luua salapärase õhustiku multisensoorseks mänguks, mis haarab erinevaid meeli. Lapsed, kellele pimedus muidu eriti ei sümpatiseeri, võivad avastada end näiteks rõõmsalt pealambivalgel aardejahti pidamas või helendava värviga maalimas. Ja küünal helgib ühiselt uuristatud kõrvitsapeas kuidagi eriti soojalt.
Pakkudes lastele võimalusi arutleda ja end väljendada erinevate hirmude teemal, jõuame tihti tugevuste, maagilise mõtlemise ja supervõimeteni välja. Siinkohal tuleb meelde tegelane nimega "peletis"*1, kes võtab sinu hirmu kuju, kuid kui suudad teda naljakana/naeruväärsena ette kujutada, siis ta haihtub.
Mina tervitan rõõmuga nii mardi- ja kadripäeva kui ka halloweeni. Terapeudina näen nendes tähtpäevades ja kaasnevates kommetes tihti võimalusi toetada lapsi erinevatel tasanditel, lähtuvalt teraapia eesmärkidest nii psühhoterapeutilisel, heaolu toetaval kui funktsionaalsel sekkumistasandil*2. Samuti on mul enda lapsepõlvest vahvaid mälestusi kõigist kolmest tähtpäevast, mida tore meenutada ja kohati ka taaselustada.
Hea ja halb, elu ja surm, valgus ja vari ning kõik, mis jääb nende vahepeale, on halloweeniga laste silmis tihtipeale seotud. Lisaks peletistele saab erinevaid kujusid anda ka iseendale ja uurida enda erinevaid külgi. Maskide valmistamine on kunstiteraapias populaarne aastaringselt, kuid halloweeni ja mardipäeva lähendes veelgi enam, kuna tekib võimalus valminud maske ja kostüüme soovi korral pikemalt kanda ja teistele esitleda. Maskide puhul saab kujundada nii väliskülje, mida näeb maailm, kui ka sisemuse, mis jääb teiste silmale varjatuks. Halloween annab suure vabaduse enda välimuse kujundamisel ja tihti võetakse see ette äärmise põhjalikkusega, alates tegelase valimisest kuni pisidetailide ja käitumismaneerideni. Santide kombestik ja välimus on kindlamalt paigas, kuid samas võimaldab traditsiooniliselt rohkem eneseväljendust laulu, pillimängu, tantsu, samuti mõistatuste, naljade ja heade soovide leiutamise näol. Mõlemad pakuvad lastele omamoodi väljakutseid ja rõõmu.
Meenutusi ajast, mil kõrvitsad olid rohelisemad
Lapsepõlvest mäletan, et onu pere kasvatas kõrvitsaid ja neid jagus alati ka lastele kõrvitsalaternate tarbeks. Ühel aastal tegime maja ette välikaminasse tule ja kaunistasime selle ümbruse üleni eri suuruses kõrvitsapeadega. Lumekirme oli maas ja hingeõhk auras, kuid sättisime end ümber kamina ja tunne oli pidulik. Veidi vanemana ehitasime naabrilaste elutuppa halloweeni õhtul õuduste toa, mida väiksemad said silmad kinni läbida sõbraliku giidi abiga. Seal olid niidist punutud ämblikuvõrgud, kääksuv uks, keegi tegi kummituse hääli, sättisime pabertikud penoplasti sisse hambareaks ja valasime nõudepesuvahendiga üle, et vastikum oleks katsuda. Pildil on näha, kuidas pomelokoorest võib samuti luua laterna.
Mardi- ja kadripäevaks hakkasime naabrilastega valmistuma varakult, et eeskava oleks rikkalik ja mõistatused tasemel. Abiks olid ka koolis õpitud laulud ja luuletused. Vanaema otsis kapist välja vanad palitud ja pitssallid, esimest korda sai huuli, põski ja ripsmeid värvida just kadripäeva tarbeks. Kodude külastamisega samavõrd põnevaks pidasime pimedas mööda küla ringi tuiamist ja külmunud lompidel uisutamist, samuti oli suur sündmus vastu ööd toimunud kommide jagamine, mis kõik eeldas koostööd ja kannatlikkust. Jaotasime kommid alati võrdselt ja vastavalt eelistustele, üks marmelaadikomm oli väärt kaks lutsukommi jne. Kui süda oli kommidest juba natukene pahaks söödud, siis said hitiks mandariinid ja küülauguleivad, mida tihti samuti santide kotti poetati.
Kõige hiljutisem kadrisantimine jääb aastasse 2018 ja usun, et see ei jää viimaseks. Käisime koos trobikonna lastega, et 1) endal oleks tore ja 2) anda lastele edasi kadrisantimise olemust ja rõõmu. Meil oli väga lõbus ja tundus, et lastel ka! Tantsisime Trad Attacki järgi ja kutsusime pererahvagi tantsule, laulsime ja küsisime mõistatusi, meil oli seltskonnas ka hiigelmaskis kadrihani, kes koertele sugugi ei meeldinud ja sai palju nalja. Hani jäi ka kenati ellu. Seega, kellel on hirm, et mardi- ja kadripäev on unustusehõlma vajumas, siis jalad kõhu alt välja ja santima koos lastega!
Mõned ideed, kuidas veeta kodus halloweeni, toetades sealjuures laps-vanem kiindumussuhet ja lapse emotsionaalset heaolu:
Mida teha kõrvitsaga? Väiksemate puhul, kes veel ise kõvitsat ei lõigu, võib pakkuda võimalust joonistada veekindla markeriga kõrvitsale nägu ja see ise välja uuristada lapse juhiste järgi. Samuti saab laps olla abiks kõrvitsa sisu eemaldamisel, mida saab teha käe või lusikaga. Kui lapsed on suuremad, siis võite korraldada ühise kõrvitsate meisterdamise töötoa, kus iga pereliige valmistab oma laterna. Kõrvitsale võib panna nime ja arutleda, milline on kõrvitsa lugu, tema iseloom ja taust, mida autor tema kohta teab? Kõrvitsate asemel võib näiteks igaüks joonistada mandariinile kõrvitsapea näo veekindla markeriga ja luua väike perekond, kus igal tegelasel oma roll.
Milline on sinu hirm ehk "peletis"? Proovi teda naljakana ette kujutada või kujuta peletist kunstitöö kaudu ja siis muuda ta naljakaks. Võite peletist näiteks voolida, maalida või joonistada. Pastellkriitidega (need tolmused) joonistatud töid on mugav ja põnev muuta. Väga hea on, kui ka vanem väljendab/kirjeldab, kuidas ise oma hirmudega toime tuleb. Kui lapsega enda hirmu jagad, siis lähtu tema vanusest. Võid ka jagada hirmu, mil sul oli näiteks lapsena ja kas/kuidas oled selle ületanud.
Ämbliku-peitus. Peitke ja otsige ämblikke maja pealt. Ämblikud võib osta või ise meisterdada karvasest traadist. On olemas ka pimedas helendavaid ämblikke, mida on põnev pimedast toast otsida. Neid on vaja enne valguse käes nö laadida veidi. Lisaks võid lapsele anda niidirulli ja pakkuda talle võimalust ehitada leitud ämblikele võrk, näiteks lauajalgade vahele. Hea silma-käe koostöö ja üldmotoorika harjutus. Võite ka õues puude vahele luua takunööri rägastiku ja proovida sealt läbi pugeda eri viisidel, mängides ise ämblikke.
Filmiõhtu - südamlik, humoorikas ja imeilusa pildikeelega animefilm "Coco", kus peategelane nimega Miguel võtab ette rännaku oma esivanemate maailma. Film saab ajendada (sügavaid) vestlusi nähtu osas.
Kui soovid ka edaspidi saada jooksvat infot loovteraapia toas toimuva kohta ja märguandeid uute blogipostituste kohta, siis lisa end meililisti SIIN.
Maria
Märkused* ja selgitused
1. Peletis on kujumuutja. Ta oskab võtta selle kuju mis tema meelest meid kõige rohkem hirmutaks. Mitte keegi ei tea, milline näeb peletis välja kui ta on üksi, sest kui teda nähakse, muutub ta silmapilk selleks mida me kõige rohkem kardame. Peletistele meeldivad pimedad suletud ruumid. Riidekapid, voodialused praod, kapid valamute all... üks olevat kunagi isegi kappkella kastis ennast sisse seadnud. Peletisele teeb lõpu peale naer. Peab sundima võtma peletist selline kuju mis meid naerma ajab ja seda saab teha lihtsa loitsuga Riddikulus (sõnast ridiculous mis tähendab naeruväärne) (Harry Potter Wiki, https://harrypotter.fandom.com/et/wiki/Peletis)
2. Loovteraapia sekkumistasandid ja nende lühikirjeldus (Rüütel, 2018)
Psühhoteraapiline tasand. Kunstipõhistele tehnikatele toetuv psühholoogilise sekkumise protsess, mis järgib psühhoteraapia teoreetilisi ja rakenduspõhimõtteid (näiteks psühhodünaamiline, humanistlik, kognitiiv-käitumuslik, pereteraapia, lahenduskeskne lähenemine). Psühhoteraapiline tasand on baasiks loovteraapia teistele sekkumistasanditele. Psühhoteraapilised eesmärgid on fookuses eeskätt vaimse tervise, isiksusliku kooskõla, emotsionaalse tasakaalu ja sotsiaalsete suhetega seotud probleemide puhul.
Rekreatiivne tasand. Tervisedenduslik, heaolule ja loovuse arendamisele suunatud loovteraapiliste võtete rakendamine, mis lähtub rahvatervise laiematest eesmärkidest ja salutogeensest (tervist toetavatele teguritele orienteeritud) lähenemisest. Näiteks avatud stuudio meetod, mis lähtub loomeprotsessi põhimõtetest ning rakendatakse positiivse loomingulise eneseteostuse kogemuse saamiseks. Siia kuuluvad ka loovus- ja enesearengurühmad, mis võivad sisaldada psühhoedukatiivset lähenemist. Rekreatiivse loomingulise tegevuse kombineerimine psühhoteraapilise lähenemisega sobib ka töös eakate ja dementsusega eakatega.
Funktsionaalne tasand. Loovteraapias saab tegeleda ka spetsiifilise vaimse, füüsilise, emotsionaalse või käitumusliku funktsiooni arendamise, toetamise, taastamisega, nt tähelepanu, peenmotoorika, liikumisvõime, kehatunnetuse, kõne arendamine, mälu säilitamine/taastamine, õppimisvõime ja üldise arengu toetamine, toimetulekuoskuste omandamise toetamine eesmärgistatud loovteraapiliste tegevustega.'